Täna tuli mulle kange vajadus soetada mingisugune järjekorramasin. Selline nagu need on suurte poodide kulinaaria- ja lihalettides, ARKis, Maksu- ja Tolliametis, polikliinikutes, pankades jne.
Kõik algas sellest, et verivara, kuskil kl 10 paiku, helises telefon ning teises otsas oli Robert. Soovis minuga koos hommikueinestada. Et ma olin alles kell 8 uinunud, siis leppisin temaga kokku, et tukastan veel pisut, enne kui ärkan. Tema aga saab vahelduseks oma asjad õmblejaga korda ajada, autorehvid vahetada ja muudsada toimetust toimetada. Uinusin kibekiiresti uuesti.
Kella 11 paiku helises aga telefon uuesti ning teises otsas oli Gunnar. Tollel oli tekkinud mõte minuga lõunastada, ise teel Lõunakeskusse. Ajasin endki siis õrnalt üles ning leppisin Robertiga kokku, et ta taksotab mind sinna kohale. Et räägime Gunnariga maksimaalselt pool tunnikest ning siis läheme kuskile sööma, näiteks Rehepappi. Kell 13 oligi limusiin ukse ees ja ma võisin peale komberdada.
Veel samal ajal, kui ma Gunnarit kokkulepitud kohast silmadega otsisin, märkasin Kristjanit, kes mulle rõõmsalt viipas. Ostis teine kohvi ning läks sinna draakoniga restorani teisele korrusele seda manustama. Peagi sain paar SMSi, kus ta mind kutsus endaga ühinema ning lubas kohvigi välja teha.
Tolleks ajaks olime me aga Gunnariga jube munadepühasisseostudki teinud ja teel internetikohvikusse. Gunnar nimelt soovis, et teda teenindataks, mitte et ise peaks kandikuga sabas seisma. Munadepühakingituseks valiti mingisugune mõttetu klaasist vidin, mille sisse saab heal juhul panna kas pool pakki margariini või suuremat sorti kuldkaelaketi, ja terve restitäie värvilisi vahast mune, millele saab soovi korral tikuga tule otsa panna. Küünlad. Lihavõttepühade puhul olid kõik sedasorti kaubad 50% odavamad. Mina ei ostnud midagi.
Gunnar soovis korralikult einestada, tellides endale seenesupi, grillitud lõhe, pannkoogid meega, klaasi sidrunivett ja 40 cl viskit jääta. Minul soovitas ka tema raha eest vähemasti kuuekäigulise lõuna tellida. Et ma aga alles ärkasin, siis polnud mul liiga suurt isu ning ma piirdusin vaid tursamaksa ja munaga täidetud pannkookide tellimisega, mille juures oli ka ohtralt sibulat, suure kohvi ning priske kohupiima-virsikukoogiga.
Üritasin siis Kristjanile sõnumit vastu saata, et olen sedapuhku kole hõivatud ning lisaks Gunnari lõunasöögile ähvardab mind veel ka Roberti hommikueine. Palusin tal selle kohvitamise teiseks korraks jätta. Muide, eelmisel korral, kui kohvitamas käisime, oli aeg juba nii hiline, et mul ei olnduki erilist kohviisu, pealegi polnud me meeldivalt kahekesi, vaid koos tema paari kolleegiga.
Õige pea hakkas Robert oma kõnedega pommitama, kuna ta oli kaubanduskeskusele tiiru peale teinud ning ootas juba autos. Ilmselt ei kütkestanud teda sealsed laadad ega AHHAA autoringid.
Lõpptulemuseks oli see, et ma jätsin Gunnariga hüvasti, kui ta oli oma lõuna lõpetanud ning selle kõrvalt mulle poole aasta uudised pajatanud. Seejärel vabandasin Roberti ees, et enam ma küll süüa ei taha ning palusin selle eine teiseks korraks tõugata. Ja Kristjanile edastasin oma vabandused juba kodust MSNi vahendusel. Gunnariga leppisime veel kokku, et kui asjaolud klapivad, kohtume homme uuesti, ja siis juba pikemalt.
Vahepeal helistas paaril korral McQ, kes teises kõnes teatas, et oli läinud oma naise juurde Nõkku ja mina teda ärgu koju oodaku. Küllap tal tekkis soov minust pisut eemal püsida, kuna me läksime oma seisukohtades veidike vastuollu, kui kell 3 öösel keegi daam talle helistas ja teda mingit jama lahendama kutsus. McQ lahkus tunniks ajaks kell 4 ja jõudis tagasi pool kaheksa hommikul.
Gunnar jõudis mulle selle põgusa ajaga päris suure portsu uudiseid vahendada. Muu hulgas sain teada, et tema tütar elab nüüd Supilinnas ning töötab Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Siintoodud pildid kõnelevad enda eest ise ning ma arvan, et lisakommentaare ei ole vaja. Tarvidusel vastan lisaküsimustele.
1 kommentaar:
Kumb mida sõi, sai mulle selgeks juba fotoslbumist :D
Postita kommentaar