Naiste paradoks

_{Põhjalikuma ülevaate ülaltoodud pildist leiate sellel lingil klõpsates}

Kell 4 hommikul ehk 5 tundi enne vahetuse lõppu avastasin, et muidu seifisarnaselt pakendatud arvuti esipaneelil on täiesti võtmeta avatav luugike, mille taga oli kohe mitu USB pesa, millistest ühte ma oma taskusvedeleva mälupulga torkasingi. Selline manipulatsioon võimaldas mul ligipääsu infosalvestamisele selliselt, et seda hiljem ei pea paberile sirgeldatud märkmete põhjal ümber tippima. Mitte et need kolm esimest lauset oleksid suutnud äärmiselt paksu tolmukorra all oleva klaviatuuri kuigi palju puhtamaks teha. Siin, teises strateegilises punktis, on seesugune arvutikasutamise võimaluse avastamine aga tõeline leid, kuna järgmine lähim võimalus on kõrvalruumis, komandandi kabinetis. Kui aga sinna kabinetti varjuda, puuduks võimalus jälgida 35 turvakaamera pilti ja muid valvesüsteeme. Tõsi, kõrvalruumis on küll ka juurdepääs netile. Ent ega ma pealauaski seda netti eriti ei kasuta, kuna enamasti valmistan ette mitmesuguseid erinevaid mustandeid ja saadan siis iseendale iimeilile, nagu Muhv Naksitrallidest.

Juba enne seda olin avastanud, et mitte tingimata pole vaja blogisse kirjutamiseks kasutada suurel hulgal tagisid, kuna kui kasutada veidi teistsugusemat sätingut, saab muudatused tekitada ka sisuliselt Wordi dokumendile analoogselt. Siis olin veel tulvil avastust, et mu valvataval objektil on tegelikult viis mõtteliselt eraldatavat osa, kus igaühes võib vabalt olla sarnaste numbritega kabinette. Näiteks on pea iga osa esimesel korrusel esimene ruum, mida siis on võimalik tähistada vastavalt K-101, R-101, V-101, T-101 ja B-101. Need numbrid on ka ruumide ustel ja neid uksi avavate võtmete külge kinnitatud võtmehoidjatel. Samas, liikumis- ja suitsuandurite numeratsioon on nendest sõltumatu ning kui veidigi vale ruumi valvest ära võtad, siis süsteem alarmeerub ning on tükk tegemist, et endine olukord taastada.

Sellisel kellaajal teksti kirjutamine omab kaheldamatult profülaktilist eesmärki, laskmata tähetoksijal tööpostil uinuda. Viimane poleks aga üldsegi mitte keerukas, kuna kahju olnuks maha magada päeva, kui päike kenasti sillerdab. Et ma aga eile öösel enne valvesse tulekut magasin vaid 3 tundi, siis hetkel ongi see viimase poolesaja tunni kohta ainus puhkus. Uuel hommikul oleks vihmapilved ja madalrõhkkind kindlasti kurjast, kuna tekitaksid vastupandamatu soovi suisa rooli taga tukastama jääda. Päikese sillerdades tõukub unisus taas edasi. Muidugi on sellises konditsioonis artikuleeritava teksti tippimine teataval määral häiritud (algusest siiamaani olen sellele tekstile kulutanud juba lausa 15 minutit) ja jutt kisub vägisi seosetuks mölaks.

Püüame siis konkretiseeruda. Päris hea meelega kirjutaksin mitmetest erinevatest ideedest, mis aegade jooksul on pähe karanud, kuid iial pole see hetk piisavalt paras olnud. Näiteks tulin tänase miljonisaate küsimuse tõttu ideele kirjutada Vanasõnasõela uue loo pealkirjaga "Süber koorib sõbra kartulid", või siis vähemasti tema naha. Eks paistab, kas ma selleni jõuangi. Igatahes on senini kirja panemata ammune võlg, mida olen lubanud käsitleda. Etteruttavalt peab mainima, et minule idee andjaks oli DIM, kes aga selle algautoriks, on mulle teadmata.

Nimelt pole ju naised pea iial meestega rahul. Parimal juhul räägivad nad nii, et alustavad lauset meestest summertoonil ja omapärase intonatsiooniga sõnadega "No need mehed on..." Harvad pole ka juhused, kus öeldakse kenasti välja, et "kõik mehed on sead", jättes järelduste tegemise kuulajale. Et aga meie judaismist pärinev kultuur peab siga räpaseks loomaks (ehkki siga on tegelikult vägagi puhas, intelligentne ning inimesele geneetiliselt väga sarnane loom), siis pole kahtlustki, et hinnang on põrmustav ja halvamaiguline. Enamik naisi tahab mehi näha teistsugustena kui need tegelikult on. Mehed tuleks nende meelest oma käe järgi ringi teha jne. Enda meelest kavalamad naised sellega tegelevadki, et kasvatavad aina mehi ümber.

Kuid küsigem nüüd, millest see tuleb, et mehed on pahad? Toon siinkohal väikese meenutusretke mehe arenemisloost:

1. Naised on need, kes kibelevad lapsi saama. Laste saamine on naiste looduse poolt kodeeritud kinnisidee, milleta nad tunnevad end ebatäiuslikena.


2. Naised on eranditult need, kelle sees viljastatud munarakk areneb looteks ja loode sünnitusvalmis postembrüonaalseks maimikuks.


3. Naised on eranditult need, kes lapse ilmale toovad. Jämedakoelise statistika järgi on 50% sündivatest lastest poisid, kellest peaks sirguma tulevased mehed.


4. Naised on need, kes vastsündinut imetavad, kes neid enamasti süles hoiavad, kussutavad ja kasivad. Isadele (ega isastele) siin suurt sõnaõigust ei jäeta. Pealegi on kirjutamata stereotüüpidena määratud soorollid, mille kohaselt isa(ne) justkui ei sobikski vastsündinuga tegelema.


5. Naised on need, kes tegelevad väikelapsega beebist kuni lasteaiani, kuid ka lasteaiast kuni algklasside lõpuni, siis edasi gümnaasiumi lõpuni jne... Mehed ei oskagi nendega suurt muud tarka ette võtta kui väiksemast peast kukile upitada ja hiljem kalale või spordivõistlusele viia.


6. Naised on need, kes moodustavad nii lastesõime hooldajatest kui ka lasteaiakasvatajatest umbes 99,9%. Mehi selles ametis õieti olla ei tohikski, kuna meedia poolt võimendatud stereotüüpide kohaselt on sellised pedofiilid.


7. Naised on need, kes tegelevad peamiselt lastele koolitarkuste ja üldse hariduse edastamisega. Mehed on pedofiilid või direktorid. Enamasti.


8. Naised on need, kes on sööklatädid, kokatädid, arstitädid, hooldajatädid ja koristajatädid... kes vähegi lastega pistmist teevad, on mingisugused tädid. Remondimeeste, turvameeste ja muude meestega lastel erilist pistmist pole.


9. Naised on need, õpetavad ka keskkoolis. Üksikutest imelikest meestest me ei räägi, kes heal juhul tegelevad oma aine edastamisega, mitte aga ei alusta südamlikku ja emalikku vestlust oma õpilaste murede teemadel.


10. Naised on need, kes on politseinikutädid alaealiste asjade komisjonis, noorsoovanglas ja muudes huvikoolides.


11. Naised on need, kes oma isaseid võsukesi meelsasti ära hellitavad. Isa on tavaliselt see kuri ja paha ja kole ja joodik või teadmata kadunud. Pahatihti polegi isa ametlikult olemas.


12. Naised on need, kes koostavad ennetus- ja ümberõppekoolitusi, ärikoolitusi ja ärilõunaid... ikka selleks, et mehi kuidagiviisi ümber kasvatada...


13. Ja lõpuks on ka naised need, kes pole oma sajanditepikkuse kätetööga iial rahul.

Kas pole mitte paradoksaalne? Naised on need, kes kujundavad endale suurepärase keskkonna. Keskkond tähendab seda, et lisaks patoloogilisele koristamisvajadusele oskavad nad pea alati mõne targa sõna öelda laste kasvatamise kohta, eriti kui see puudutab poisslapsi. Kuid kas tänu või vaatamata sellele paanilisele kasvatusprotsessile, mis puudutab nii mentaalset kui ka füüsilist külge, kujuneb siiski välja mingisugune "vaenlane", keda hiljem nimetatakse põlglikult ja üldistatult - mehed.

---

_{Ega ma teagi, kas selle loo rääkija päris sedamoodi stsenaariumi silmas pidas, kuid see näis olevat loogiline edasiarendus tema edastatud mõtteterale. Vähemasti tunnike "tühjalt" valvamise aega sai hommikusse veeretatud.}