Richard Villems võttis sõna Kyoto leppe punkti vastu, kus aastaks 2010 pidid kogu meie planeedi riigid (või vähemasti lepinguga liitunud) üle minema 10% ulatuses biokütustele. Selle sätte täitmiseks on paljud põllumaad istutatud täis nisu ja otra, millest siis toodetakse bioetanooli, millega kütta... Ühe hektari pealt tehtud arvestused olla aga näidanud, et CO2 toodab selline põld umbes 200 korda enam... ja selle tasakaalustamisele kulub umbes 30 aastat. Teema on eriti aktuaalne Lõuna-Ameerikas. Samal ajal on teada maailmas valitsevast näljahädast. Toiduprobleemi lahendamiseks tuleb aga kasutusele võtta uusi põllumaid.
See äri CO2 kvooditega olla viinud sinnamaani, et arengumaad lihtsalt pidurduvad oma arengus veelgi. Näiteks olla Hiina kasu olnud pelgalt 1% CO2 kvoodi müügist.
Üldjoontes on meie tänapäeva tehnoloogiad välja töötatud umbes poole miljardi inimese majandamiseks, meid on aga üle 6 miljardi. Kui vaadata näiteks liikide väljasuremist, siis on see praegu 1000...1500 korda kiirem kui 400 miljoni aasta keskmine. Igatahes ei osanud austatud akadeemik arvata, kas enne oli CO2 emissioon ja siis kliima soojenemine või vastupidi. Muna ja kana küsimus.
Paljusid asju me pöörata ei saa, küll aga saame paika panna inimkonna adapteerumise strateegiad, rõhutas Villems.
Veel sain Teaduste Akadeemia 70. aastapäeva aruandekoosolekult teada, et tulevikus peab sihtfinantseerimistel olema oma osa 50:50 (pluss-miinus 10%) ning et endine Ühiskondliku Leppe Sihtasutus on nüüd Koostöökogu.
Koosolekul oli kohal 46 akadeemikut. 3 olid komandeerinugus ja 8 kusagil mujal. Kätte anti kolme uue akadeemiku tunnistused.
Pikemalt ei tahtnud ma sel koosolekul publik olla. Seda enam, et muud teod tahtsid ka tegemist. Muna ja kana probleem on aga küllaltki tõsine.
7 kommentaari:
Mnjah,ka minusse on viimasel ajal Kyoto leppe kui inimkonna päästerõnga osas kahtlusi sugenenud. Eks see leppevärk ole ühtlasi ka mastaapne rahvusvaheline bisnis. Ja on tõesti ebaselge, kas ja kui palju see CO2 tehase-emissiooni pisuke piiramine kliimat jahutada aitab. Eriti kui prof Villemsil biokütuste mõju osas õigus on.
Issake kui tüdinud ma olen sellest muna ja kana pseudoprobleemist. Kana sai alguse hoopis kudumist (nagu konnadel), arenes nagu kulles, ronis veest välja nagu konn ning kuivas soomuliseks nagu sisalik. Muna oli juhuslik mutatsioon, mis juhtus ühel õndsal kevadel kui vanajumalal oli helde meeleolu ning ta ei saatnud röövelukaid seda nahka pistma.
Kass27 võtab oivaliselt kokku kana evolutsiooni sõlmpunktid. :) Samas tollesama teooria kohaselt peaks juba ammu siililegi selge olema, et MUNA OLI ENNE!
Isiklik tüdimus siin suure küsimuse juures rolli ei mängi. Nii et hetkel kaldub vaekauss MUNA suunas?
Aga võib-olla oli hoopis nii: kaks sisalikulaadset otsustasid pooldumise asemel teha tsiki-priki ning tulemuseks oli suleline ja kaagutav mutant :P
Vaieldamatult originaalne teooria, kuid pisikese probleemiga: viidatud sisalikulaadsed olid "pooldumise-east" juba ammu välja kasvanud ja munesid nii mis mühises! :P
Samal teemal jätkates: hiljaaegu hakkas mulle silma uudis järjekordsest võimalikust sisaliku ja linnu "vahelülist", mis oli kusagilt välja kaevatud.
Vot siin kohal oleks väga huvitav teada, milline see vahelüli oli. Samuti, mis toimus pooldumise ja munemise vahepeal.
Postita kommentaar