Rahvuskala lood

«Eestlane olla on uhke ja hää», laulab ka end paksuks söönud kõigi lemmik Ivo Linna ebagrammatiliselt... Eestlased on endale välja nuputanud kõiksugu eksistentsi kinnistavaid sümboleid. Mõned näited:

rukkilill — rahvuslill
suitsupääsuke — rahvuslind
tamm — rahvuspuu
paas ehk lubjakivi — rahvuskivi
räim — rahvuskala
kadeduse-uss — rahvususs

Kahest viimasest ma seekord räägingi. Rimi paneeritud räimedega saime korda. Poeketi köök võttis kuulda minu kui kliendi nurinat ega müü enam pooltoorest kala.


Juba mitme kuu jooksul olen ma aga kirja pannud ka pakendil oleva kauba massi ning reaalse netomassi. Muidugi oleks naiivne loota, et keegi kingiks meile plastmassist pakendid tasuta, ehkki nendest pole tarbijale suuremat kasu kui portsjonitesse jaotamisel ja transpordil. Edaspidi on need pakendid ainult tülinaks. Põletada neid ei ole kuskil ning see tegevus oleks suisa kahjulik. Looduses need praktiliselt ei lagune, taarana tagasi ei osteta. Sorteerigem siis prügisse, ent vintske materjalina võtab see prügi koosseisus vaid tohutult ruumi, mistõttu me maksame prügiveofirmale suure hulga õhu transpordi eest. Ma pole aru saanud, mis muud kasu on tol firmal praegusest majandamiset, kui et lihtsalt klienti koorida. Prügi ei viida ära mitte massile, vaid ruumalale vastavalt. Tegelikult viiakse ära ka tühjus, puhuks, kui konteiner pole tühjendamise päevaks täitunud. Aga see on omaette teema.

Tegin 35 vaatlust. Selleks ostsin kokku 6 kilo ja 472 g nn pakendile märgitud netomassis toodet (brutomassiga 6946 g). Selle neto eest ma ka maksin. Kuni eilse üllatuseni oli paneeritud räime kilohind 82 krooni. Eilsest oli lisandunud 90 senti. Kokku olen ma vaadeldud räimede eest maksnud päris toeka summa. Selgus aga, et mitte kunagi pole karbis nii palju kaupa, kui karbile kirjutatud. Keskmiselt 4,58% tühihinnast moodustavad pakendile juurde luuletatud mass ning mittesöödava osa mass. Kõnealuse kauba puhul on selleks kala luud.

Toiduks olen ma vaadeldud vahemikus kasutanud 6,19 kg räimi ning maksnud tühjalt 23 krooni ja 14 senti.


Olen vaadelnud ka teisi nn poepakendis kaupu. Eelkõige puudutab see kulinaariatooteid. Olen täheldanud, et Selveri mõned odavamad (rohelised) salatid on mõnikord koguni soodsamad, kui pakendil kirjas. Nii pole haruldane, kui Selveri porgandi-kapsasalati ümbrisele on märgitud netomassiks 176 g, tegelikkuses on selles aga 178 g. Kui aga kauba hinda vaadelda, siis on kaupluse kahjum (kliendi kasum) vaid mõnedesse sentidesse ulatuv.