Kui Descartes ütles cogito, ergo sum, siis mõtles ta seda tõsiselt. Mina olin vist ka olemas kella 3:30st kuni ärkamiseni kell 5:30, kuigi tele-ekraanilt pärast kolme politseisarja silmitsemist ilmselt teadvuseta olekus. Iseenesest ei kujuta need Kutsuge Kobra-11, Komissaar Rex ega ka Walker, Texase korravalvur kuigi erilisi šedöövreid, aga tihtilugu on neid kaunis vahva unerohuks vahtida. Iseasi, et uneaeg kipub tiba lüheldaseks jääma. Aga ilmne on ka see, et organismi kirumisest unevajaduse rahuldamise ebaratsionaalsuse koha pealt ei ole ka vähimatki kasu.
Kuid olemas olema ja mõtlema hakkasin ma niipea kui olin pisut virgunud, esimese hoobiga tagurpidi jalga tõmmatud püksid õigeks käänanud, pool liitrit kangemapoolset kohvi sisse valanud ja õpilaste vihikuräbalad ette võtnud. Õpilastele sai ju öeldud, et arvestuse saamiseks tuleb muu hulgas esitada õpimapp, mille tähendusest sisuline arusaam neil näikse puuduvat. Eriti ilmseks tuleb see just siis, kui vaadata neid 3-4-lehelisi vihikukesi, mis on kaootilisi varesejalgu täis veetud ning mille kaante vahele on kogutud lisaks omavahelisele kirjavahetusele ka mõned õpetaja märkustega varustatud ja hinnatud tunnitööd.
Tegelikult ei ole siin millegi üle imestada. Olen varemgi täheldanud, kuidas üldhariduskooli umbes 7. klassis tuleb ühtaegu mitmel õpetajal korraga idee lasta lastel koostada referaat. Kui siis mõni neist pedagoogilise tagasisidestuse või eelhäälestuse korras peakski õpilastelt küsima, et kas nood üldse ka on kuulnud, mis see referaat on, saavad nad reeglina jaatava vastuse. Kui aga sisusse süübida, selgub, et tegelikult ei pruugi referaadi tähendust teada veel ka ülikooli esmakursuslane. Üldine arvamus on, et see on CPM käigus saadud ärakiri.
Palju parem pole ju olukord ka õppimisega, millest räägitakse veel enne lasteaeda kuni elupideva õppimise eani välja, ilma et keegi seda täpselt määratlenud oleks. Nii "avastab" igaüks ise enda jaoks, mis on õppimine.
No mis me siis imestamegi, kui minu tibukesed arvavad, et õpimapp pole muud kui vihik. Õigemini see hale pabermaterjal, mida nad kasutavad tunni ajal mulje jätmiseks sellest, justkui nad töötaksid kaasa. Igatahes otsustasin, et koostan nii neile kui ka enda edasise tegevuse huvides õpimapi koostamise juhendi. Millalgi koostatud uurimistöö koostamise juhendit kasutatakse siiamaani, ehk läheb seekordsetki ideed kellelegi tarvis.
Kuid olemas olema ja mõtlema hakkasin ma niipea kui olin pisut virgunud, esimese hoobiga tagurpidi jalga tõmmatud püksid õigeks käänanud, pool liitrit kangemapoolset kohvi sisse valanud ja õpilaste vihikuräbalad ette võtnud. Õpilastele sai ju öeldud, et arvestuse saamiseks tuleb muu hulgas esitada õpimapp, mille tähendusest sisuline arusaam neil näikse puuduvat. Eriti ilmseks tuleb see just siis, kui vaadata neid 3-4-lehelisi vihikukesi, mis on kaootilisi varesejalgu täis veetud ning mille kaante vahele on kogutud lisaks omavahelisele kirjavahetusele ka mõned õpetaja märkustega varustatud ja hinnatud tunnitööd.
Tegelikult ei ole siin millegi üle imestada. Olen varemgi täheldanud, kuidas üldhariduskooli umbes 7. klassis tuleb ühtaegu mitmel õpetajal korraga idee lasta lastel koostada referaat. Kui siis mõni neist pedagoogilise tagasisidestuse või eelhäälestuse korras peakski õpilastelt küsima, et kas nood üldse ka on kuulnud, mis see referaat on, saavad nad reeglina jaatava vastuse. Kui aga sisusse süübida, selgub, et tegelikult ei pruugi referaadi tähendust teada veel ka ülikooli esmakursuslane. Üldine arvamus on, et see on CPM käigus saadud ärakiri.
Palju parem pole ju olukord ka õppimisega, millest räägitakse veel enne lasteaeda kuni elupideva õppimise eani välja, ilma et keegi seda täpselt määratlenud oleks. Nii "avastab" igaüks ise enda jaoks, mis on õppimine.
No mis me siis imestamegi, kui minu tibukesed arvavad, et õpimapp pole muud kui vihik. Õigemini see hale pabermaterjal, mida nad kasutavad tunni ajal mulje jätmiseks sellest, justkui nad töötaksid kaasa. Igatahes otsustasin, et koostan nii neile kui ka enda edasise tegevuse huvides õpimapi koostamise juhendi. Millalgi koostatud uurimistöö koostamise juhendit kasutatakse siiamaani, ehk läheb seekordsetki ideed kellelegi tarvis.
5 kommentaari:
Issakene kui asjalik otsus ;)
Tore algatus jah, aga teisalt huvitav, kui paljud webxani õpilastest edaspidi üldse peavad veel kunagi õpimappi koostama? Miskipärast kahtlustan, et Luual on üldlevinud siiski traditsioonilised õppemeetodid, ja pooled sealsest personalist pole ehk kuulnud portfoolio mõistetki.
No nii hull see asi ikka ka olla ei saa, nagu propsis arvab. Luual on siiki eelkõige rakendatud aktiivõppe meetodid nagu enamikus ametikoolidest.
Pealegi, kui mina juba neile sellest portfooliost rääkinud olen, siis kuidas ometi saab olla, et pooled sellest kuulnud pole?
Personali all pidasin silmas siiski pedagoogilist kaadrit. :P
Samas meeldiv kuulda, et Luual aktiivõpe nõnda au sees on!
Kas sünk-torinad on otsa saanud? :P
Sel juhul võiks webxan ehk tõesti kaaluda uue, heledamat karva blogi asutamist, kus saaks näiteks jagada tehtud toredaid avastusi, jäädvustada meeldivaid eluseiku või vahendada südantsoojendavaid sündmusi.
NB! See idee ei pruugi pikalt vaba olla, kui Sa varsti vedu ei võta, teen taolise blogi ise ära! ;)
Postita kommentaar