Eile oli see suur päev, kus Eesti laul tegi ajalugu. Saate kvaliteet oli igati tasemel, televaatajana ei saanud hästi arugi, kus lõppes videoklipp ja kus algas otsesaade. Seekord ei jätnud ainuski võistleja muljet, et teda esitataks videolt. Iseasi oli muidugi Oti ja Märdi imeliste vaheklippidega, millistest paar tükki olid vaata et etemadki kui võistluslaulud.
Kahjuks ei saanud ma tööülesannete tõttu nn otsereportaaži teha, sodisin vaid mõningaid märkmeid paberile. Ega ma ka siin ei hakka liialt pikalt lisaväärtust andma, kuid need märkmed on siiski vahvad vaadata. Arusaamatuks jäi mulle see EUROLOO võistlus. Lootsin, et neist vähemasti parim siiski võistlustulle tagasi saadetakse.
Siinkohal ei hakka ma isegi mitte laulude pealkirju uuesti otsima, ammugi siis vaeva nägema väänatud esitajanimede õigeks painutamisega. Püüan olla tavakuulaja oma tavatasemelise arusaamaga.
Loosimise tulemusel astusid kõik võistlejad kenasti meie ette. Esimene oli KOLM PEAD. Et ma olin nende kõigi laule ju paaril korral ka varem veebitisi kuulanud, võisin kohe veenduda, et tegemist ei ole salvestuse, vaid pigem otse-eetriga. Esimene esitus oli palju parem, kui varasem veebiklipp. Laulu taustameloodia oli hästi sugereeriv, mulle jäi esmakordselt kõrva laulu meeldiv mitmehäälsus ja kogu loo mitmetasandilisus. Sellist arengut silmas pidades panin esimese hinde kaunis kõrge, uurimata eelnevalt oma varem pandud hinnet. Vaid seekordse esinemise põhjal tuli hindeks 8. Kui küsida, et mitme palli süsteemis mul need hinded siin on, siis arvan, et 12. Totaalse läbikukkumise oleks saanud nulliga hinnata, aga kui mõni laul oleks palju kordi ületanud oodatu, poleks mul ka 11 kahju olnud. Lõpphääletusel (žürii ja rahva arvamuse koond) jäi see laul paraku küll viimasele kohale.
Marteni ja Mahavoki juurde olin kirjutanud, et mulle ei meeldi. Mulle ei meeldinud, nagu meenub, see Marteni liialt kõrge tämber laulu salmiosas, kuigi refräänis oli see vähem häriv. Ka ei meeldinud mulle ma ei mäleta kust kupitud tüütu kordus-stroof refräänis. Laulusse oli võrrelduna veebiesitlusega siginenud mingi totaalselt kohatu ja viisist ära naistesoolo, mis üldmuljet veelgi kahandas. Panin algul hindeks 5, hiljem, kui teine laul sama hinde sai, lisasin miinuse, seega — hinne 5–. Üldkonkurentsis jäi laul viiendale kohale.
Kolmandana astus lavale mind veebiesitluses positiivselt üllatanud Mimikri eesotsas Kene Vernikuga. Kene hääles tundus olevat kole vähe jõudu, ka oli esitus kenelikult viisist mööda. Jäi mulje, et stuudios või väikese seltskonna ees on ta huvitav laulja, ent suuremal laval ei suuda kuidagi viisis püsida. See ei saa olla taotluslik. Ometi mulle see laul meeldis ja ma panin selle hindeks 7. Kokkuvõttena pälvis see aga 8. koha.
Hästi kauniviisilise laulu esitas TIIU KIIK. Äärmiselt kena kosmilis-sugereeriva olemusega laul, mis paraku ilma helitehnika ja kajaefektita osutunuks puhtaks nulliks. Mul käis koguni peast läbi mõte, et kas Erolaulus seesugune säting üldse lubatudki on. Aga siiski kena lauluke — hinne 6+. Laul jäi eelviimasele kohale.
Viiendana esines minu vääramatu lemmik Violina ja Rolf, kelle esinemises torkas silma ülieriilmeline rõivas, eriti solistil. Ka muud efektid olid tasemel. Paraku jäi aga esitus nigelamaks, kui see oli veebis. Refrääni mitmeid kõrgeid noote ei laulnud Rolf sellilselt, nagu need minu mälus kumasid. Võib-olla oli see sihiteadlik aranžeering, aga mulle jäi mulje, et noormehe hääl pole päris korras. Esitlusse olid lisandunud huvitav liikumine ning vulkaan. See oli pisikestele puudustele vaatamata siiski parim laul ja professionaalseim esitlus, mistõttu sai minult hindeks 10. Žürii hinnangul jäi laul teisele kohale, ent rahva hinnangute tõttu kukkus see kahjuks kolmandale kohale ega osalenud lõpuduellil.
Järgnes DISKO 4000 Piret Järvisega eesotsas. Päris vahvad kostüümid, mille eest ma panin teise punkti (esimene oli siis solisti välimuse eest). Võrrelduna algselt kuuldule oli laulu lisatud sobimatu meeshääl, mis kohati kostus. Laul ise tundus aga täielik saast. Kokku hindasin 3 punktiga. Üldiselt jäi laul aga 7. kohale.
Porgandihäälne IRIS oma telefonifirma kutsungit meenutava laulualgusega mulle siiski meeldis, kuna seesugune jaapanipärane soig oleks ehk ka Suurel Laval tähelepanu äratanud. Pisut häiris mind solisti veidi kandline inglise keel ja ma panin hindeks 9. Irise laul jäi neljandale kohale.
Paljude meelest favoriit LENNA esitas oma totaalselt kohatu Rapunzeli. Kui siiras olla, siis mulle isegi selle laulu refräänis olev käik meeldis. Võimalik, et teistsuguste sõnadega oleks see laul ka tervikuna meeldinud, ent just seesugune sõnum, eriti midagi eriliselt vinnilist ja inetut meenutav laulu peategelane tekitas minust algusest peale tõrke. Kui ma seda laulu esmakordselt veebist kuulasin, ütlesin oma sõpradele, et selle lauluga tegi Lenna oma margi minu silmis täis. Kuid liigutused ja kostüümid olid kaunis OK, mistõttu ma sain kokku hindeks 5+. Žürii oli aga sellest Epliku laulust nii sillas, et valis praktiliselt ühehäälselt selle esikohale. Õnneks aitas häbist välja raffas.
Eelviimasena astus lavale Groundhog Day või midagi sellesarnast. See kuuendale kohale jäänud laul meenutas mulle kangesti Trafficut. Solisti hääl oli koledasti punnitatud, taust tüütavalt monotoonne ja arenguta. Raimo kommenteeris oma süntesaatori tagant, et tegemist on labase kolme tuuri looga. Panin sellele hindeks 6–.
Viimasena astus aga lavale mitmest Superstaarivõistluselt tuttavaks saanud noormehest koosnev punt, kes võistlustulle pääses tänu ühe laulu diskvalifitseerumisele, Malcolm Lincoln. Kostusid huvitavad heliefektid, mis veebiesituses kõrvust mööda libisesid. Laul meenutas tervikuna lätlaste Brainstormi, plussiks oli veel ka uuendatud säting meeshäältega. Või ei kostunud need varem lihtsalt kätte. Pisut häiris mind Robin Juhkentali õrnalt kandiline inglise keel ja tiba terav tämber. Panin sellele laulule hindeks 8. Kokkuvõttes tuli see aga teisele kohale ning asus teises voorus duellile Lenna Kuurmaaga.
Ei saa salata, et ma hääletasin ka Malcolm Lincolni poolt, kuna Eurolaulu kontekstis tundus see laul igati asjalikum. Nagu ma eespool mainisin, oleks peaaegu kõik laulud olnud minu meelest asjalikumad kui see tobe Rapunzel.
Seekord, teises voorus, jäi minu valik siiski peale. Loodame, et Robin viimistleb veelgi oma keelt ning Suurel Laval see laul liiga läbilõikav ei kostu. Varasem veebiesitlus oli sellel laulul märksa nõrgem.
Tegelikult oli vahepalade hulgas mitmeid päris häid palu, kindlasti oleks Suurel Laval esimese kuue hulka pääsenud eurolaul, kuid ka siin toodav kvartett polnud üldsegi mitte paha.
2 kommentaari:
Mina seevastu andsin ainsa hääle just webxani poolt palavalt põlatud Rapuntselile. Loos on lisaks heale meloodiale ja võluvale esitusele siiski ka asjalik sõnum peidus: selleks, et unistused võiksid täide minna, tuleb ka ise midagi teha. Üleüldse, muinasjutud peegeldavad kõik olulisi elutarkusi ja õpetlikke tõdesid - ei tasu neid alavääristada.
Aga ega mul ka Malcolm Lincolni võidu üle kahju polnud. Nende eriti energiline ja kaasahaarav etteaste meenutas ka mulle omaaegset Brainstormi ülesastumist looga "My Star", olles seda üllatavam, et solisti näol on tegu seni peaaegu tundmatu tudengist harrastusmuusikuga. Loodetavasti suudab ta suurel lavalgi sama pingevabalt esineda, sel juhul ei saaks välistada ka finaalijõudmist. Lugu on igatahes huvitav ja "teistsugune" - muide, solisti Robin Juhkentali enda looming.
Lenna jõudis ka juba kommenteerida, et jäi 2. kohaga päris rahule, kuna oli lõppvõistluse ajale kavandanud hoopis Hiina-tuuri. Küllap oli pisut pettunum Rolf, kellele ka kolmas ülesastumine kauaoodatud võitu ei toonud. Siiski on kolmas koht tema senine parim. Rolfi ja Violina etteaste ei mõjunud eriti naturaalsena, pigem oli vint veidi üle keeratud (seda ka kostüümide osas).
Marteni lugu tundus minulegi liialt üheülbalisena. Iirise "porgandihäälne" kosmosepala oli huvitav, aga midagi jäi selles siiski puudu, et päris lemmikuks tõusta. Groundhog Day pala oli hea ja hoogne, kuid võrreldes võitjaga jäi ka neil lavalises esituses "sädemest" vajaka. Loos oleks ehk võinud ka rohkem huvitavat arengut olla. Piret Järvise diskokollektiivi pala ei meeldinud mulle algusest peale. Ka Kene etteaste ei mõjunud otse-eetris nii veenvalt, kui oleks lootnud. Küll aga meeldisid mulle mõlemad "pärapidajad" - Tiiu Kiik ja Kolm Pead. Nende kesise saatuse põhjustas ilmselt kummagi vähene tuntus koos loo liigse "alternatiivsusega".
Omaette vaatamis- ja kuulamisväärsusteks olid finaalsaates (lisaks Urban Symphony ja Metsatöllu väga kõrgetasemelistele etteastetele) ka saatejuhtide "alternatiivse lauluvõistluse" palad. Neist mõnigi oleks nii minu kui paljude veebikommentaatorite hinnangul veidi enama lihvimise korral võinud julgesti konkurentsi pakkuda ka heitluses põhivõistluse võidu nimel. Nutikalt erinevaid stampe pilavad palad olid mitmelgi puhul päris hästi komponeeritud, rääkimata väga artistlikust ja ilmekast ettekandest. Avandi ja Sepa ümberkehastumisoskus ning väljenduslikkus väärivad täit lugupidamist - tegu on praegu kindlalt Eesti parima koomikutepaariga.
Seekord ma suutsin laulusaate peaaegu lõpuni ära vaadata. Esimesena esitatud laul on mul praeguseks hetkeks juba kadunud nii silmist kui kõrvust. Miski tumehall virvendus vaid. Marteni esitust ma mäletan. Üsna mahavokilik ja 80-daid meenutav. Kene pingutas ja punnitas ning tõmbas küüru selga. Tüütu lugu oli. Tiiu oli täiesti mannetu teleesineja. Rolfi hääl oli kähe ning Violina kenad tüdrukud olid tehtud pupedeks. Muidu kenasti seatud liikumine oli telepildis hakitud ja ilmetu. Piret Järvise kostüüm tundus mulle napakas. Eest küll kangesti kirju ja reljeefne, tagant nagu korstnapühkija minis. Laul oli küla rahvamaja süldipeo oma. Iris oli minu jaoks minu kaasaegse Kate Bushi niru paroodia. Lenna laulu on hea kuulata autos - ei sega roolimist ning tuletab meelde ammuseid 70-ndaid. Groundhog Day oli see punt, mis minu unist pead padjalt üles kergitama pani. See lugu mulle lausa meeldis. Kuna olin aga rampväsimud (hommiku kella 5-st liikvel), siis viimase laulu aegu hakkasin juba uinuma. Pidin end pingutama, et ära kuulata. Nojasiis ma magasingi maha kogu hääletuse ja muud toimingud, kuni suure kisa peale võitja väljakuulutamisel silmad avasin. Küllap siis ikka parim esineja võitis. Tahapoole jäid need, kellel esitus kiskus kiiva või oli laul vilets.
Postita kommentaar