Mittesobiv

Täna sai lõpuks läbi ammune epopöa veel varakevadel esitatud kandidatuuriga. Ma esitasin korduvaid küsimusi teemal, kas nad ükskord ütlevad mulle oma EI-sõna või ei. Propsis juba püüdis minusse naiivset lootust süstida, et kuna nad eitanud pole, jäid hoopis ootama rektori kinnitavat allkirja, siis ehk hoopis valitigi mind lektori ametisse.

Tere!
Peagi on kaks kuud möödas ajast, mil lektor valiti. Kas äraütleva teate tarvis on vaja rektori allkirja?
Või pean ma lootma, et mind valiti kohale?
See asjaajamine on kuidagi natuke liiga loid ning potentsiaalse personali suhtes mitte just kõige soodsam.

Loomulikult oli selline asjade käik veider. Võiks isegi öelda, et lubamatu, kuna mulle oleks võidud nende mitme kuu jooksul pakkuda kümneid teisi töökohti, kuid mul polnud hella aimugi sellest, mis seisus kõnealune konkurss on. Varem olen siin seda kirjavahetust juba ka kajastanud ning toonitanud, kuivõrd ignorantselt minusse on suhtutud. Seda ilmestab ka akadeemilise sekretäri suutlikkus mu nime kahe H-ga kirjutada, ehkki nii minu saatjaaadress kui ka sellele eelnev nimi peaks näha olema. Enne akadeemilise sekretäri vastust saatis selle veel ka personaliosakonna sekretär.

Tere!
Kandideerijatele vastuste saatmine on akadeemilise sekretäri kompententsis, kes saadab rektori poolt kinnitatud materjalid personaliosakonda ja teavitab nii kohale valitud kui ka mittevalitud kandideerijaid otsusest.
Lugupidamisega
S. U.
Personaliosakonna sekretär

Ülikooli puhul on silmapaistev see, et nad ei vaeva end trafaretsete õnnesoovidega edasisteks otsinguteks. Vastus oli järgmine.

Lugupeetud Illar Leuhhin!
Pean kahetsusega nentima, et mingitel minule praegu teadmata põhjustel ei ole minu poolt Teile saadetud kiri Teieni jõudnud. Manuses on selle kirja koopia.
Palun meid vabandada.

Lugupidamisega
Ivar-Igor Saarniit,
Akadeemiline sekretär

Niisiis mitmesugused sekretärid. Kõik käivad kuude kaupa nagu kassid ümber palava pudru, selmet kohe järgmisel päeval teatada, et ma ei kõlba. Kirjale juurde lisatud pdf-fail sisaldas järgmist ametlikku teksti:

Lugupeetud Illar Leuhin
Tänan, et osalesite Tartu Ülikooli loodusteaduste ja keskkonnahariduse didaktika lektori täitmise konkursil.
Teatan kahetsusega, et sel korral ei osutunud Teie kandidatuur taotletud ametikohale sobivaks.
Teie konkursimaterjalid on saadetud ülikooli personaliosakonda.

Lugupidamisega
Ivar-Igor Saarniit,
Akadeemiline sekretär

Kusjuures on tähelepanuväärne, et see eitus kandis 15. juuni kuupäeva. Kas pole tore, kui keegi lausa kahetseb, et ma ei osutunud "lektori täitmise konkursil" sobivaks? Tegelikult pole ju vahet, kas lektor on täidetud või tühi. Oluline on, et materjalid on saadetud personaliosakonda.

Kui ettevaatlikult arvutada, peaks seal osakonnas minust olemas olema juba vähemasti viis eksemplari neid pabereid. Seni pole nimetatud ülikool kuulunud novaatorlike asutuste hulka, millised aktsepteeriksid elektroonset suhtlust või digiallkirja. Nüüd peaks mõtlema, kas mul on üldse mõtet samasse asutusse pidevalt kandideeridagi.